Köögipliidiga saab soojusenergiat tõhusalt kasutada

Kodumajapidamises saab nn pioneerpliidiga kokku hoida elektrit ja vähendada põlevkivist toodetud CO2 emissiooni.

Pioneerpliiti, mis soojendab toidukeetmise ajal ka radiaatorivett, on maakodudes kasutatud juba palju aastaid. Lisaks söögitegemisele võimaldab see kütta vee abil köögist kaugemal asuvaid tubasid, kuhu pliidist või soojamüürist tekkinud soojus muidu ei jõua.

1997. aastal ostis noor perekond koos kahe lapsega endale maakodu, algselt suvilaks ehitatud ~75 m2 pinnaga maja Randverresse Harjumaal. Nüüdseks on suvilast renoveeritud maja, kus elatakse aasta ringi. Majja, mida enne oli köetud elektriradiaatoritega, ehitati vesiküttesüsteem ja veesärgiga pliit, mida hakati kütma puiduga. Pioneerpliit on toodetud Lätis Kalvise tehases ja selle küttevõimsus on 8 kW. Küttesüsteem ehitati ilma akumulatsioonipaagi ja tsirkulatsioonipumbata. Vajaduse korral saab pliidiga suvisel ajal toitu valmistada ka ilma maja kütmata. Suvisele režiimile minekuks tuleb käed korra tahmaseks teha ja muuta kolderestide kõrgust, mutrivõtit selleks kasutama ei pea.

Idee ja lahenduse maja kütmiseks mõtles välja perepea, kes on ehituse käigus palju asju oma kätega kohale toonud ja paigale pannud. Esimese kahe aasta kogemuse põhjal kipub ilma tsirkulatsioonipumba ja akumulatsioonipaagita pliidi vesi keema minema, nii et kütmisel tuleb päris täpselt tunnetada, millal puid lisada ja kuidas reguleerida põlemisõhku. Keeva veega pliidi kasutamine ei ole ohutu!

Projekti maksumuseks kujunes ~17 000 krooni, kuid seejuures said paljud tööd tehtud ise, nii et paigaldustööde osa selles summas on väga väike. Suurimad summad kulusid pliidi, torude, ventiilide ja radiaatorite soetamiseks.

Missugune on kasu keskkonnale ja kui suur on majanduslik kokkuhoid? Tänu puitkütuse põletamisele on elektri kulu kütmisele ja söögitegemisele vähenenud ~4200 kWh aastas. Sellega on aastas üra hoitud põlevkivielektri tootmisel tekkiva ~5 tonni CO2 emissioon, kui lugeda puiduga kütmisel toodetud CO2 kogus kompenseerituks puidu kasvamisel kasutatud CO2 kogusega ja arvestada, et 1 kWh põlevkivielektri tootmisel paisatakse Eestis õhku 1,18 kg CO2.

Kõnealuse maja kütmiseks kulub puitu ~5 rm aastas. Elektrit kulub kütteks ja muuks vajalikuks ~23 000 kWh aastas. Puitu kasutatakse tegelikult tagasihoidlikult, mis on tingitud pererahva kiirest elutempost. Keskmises peres, kus vanemate tööpäevad kestavad üksnes kaheksast viieni, millele järgneb sõit poodi ja koju, kuluks puitu maja kütmiseks vähemalt kaks korda rohkem ja elektrienergia kokkuhoid oleks samuti suurem.

Tulevikuplaanid, kuidas elektri kulu veelgi vähendada, on praegu kaalumisel. Küttesüsteemi on võimalik täiendada õhk-vesi-tüüpi soojuspumba või päikesekollektoritega.