Keskkonnamõju vähendamine jäätmekäitluses

Jäätmetega seonduvaks stereotööpseks teemaks on muutunud sorteerimine ja taaskasutamine. Tegelikult võiks mõte liikuda kõigepealt jäätmetekke vältimisele. Kui jäätmete teket ei õnnestu vältida, tuleb potentsiaalsed jäätmed enne prügikasti viskamist lõpuni ära tarvitada.

Kõigepealt tuleks proovida tarbida teenust või kaupa sel moel, et üldse jäätmeid ei tekiks (nt kaupluses puuvilju ostes ei pea neid tingimata kilekotti panema). Kui nii pole võimalik, siis tuleks keskenduda sellele, et jäätmeid tekiks vähem (nt eelistada kaupa, millel on vähem pakendit ümber) või et tekkivaid jäätmeid saaks korduvalt kasutada (nt kilekotte võib tarvitada prügikogumiseks või koerakaka noppimiseks).

Keskmine eestlane tekitab aastas ligi pool tonni jäätmeid: kolmandik sellest on pakendijäätmed, umbes viiendik vanapaber. Biolagunevaid jäätmeid, muud olmeprügi ning ohtlikke jäätmeid (patareid, lambid) on vähem. Aeg-ajalt on vaja lahti saada ka vanaelektroonikast, ehitusprahist, mööblist, autorehvidest, riietest jmt.

Pakendijäätmete kogumispunktide asukohad on olemas veebiaadressil www.eto.ee ja www.pakendiringlus.ee. Pakendijäätmete kogumist puudutava küsimusega võib pöörduda ka kohalikku omavalitsusse. Mõnel pool kogutakse klaaspakendeid plast- ja metallpakendeist eraldi, mõnel pool koos. Sellekohane kleeps on konteineril alati peal.

Vanapaberi kogumiseks peab kortermaja juures enamasti olema paberikonteiner. Eramajaomanik on sellest kohustusest vabastatud eeldusel, et vanapaber läheb ahju. Samas ei ole kindlasti mõistlik vanapaberit põletada hävitamise eesmärgil: ka eramajaomanik võib endale muretseda paberikonteineri, samuti saab ta vanapaberi viia lähimasse jäätmejaama või avalikku vanapaberi kogumispunkti (nende kohta saab infot omavalitsusest).


Biolagunevate jäätmetega on eramajaomanikel pikaajaline kogemus. Kui eramaja juures ei ole kompostimisvõimalust, siis kindlasti tasub see luua. Korteriühistud võiks küsida prügivedajatelt biolagunevate jäätmete äraveo võimaluste kohta ka siis, kui kohalik omavalitsus pole kõnealust teenust kohustuslikuks teinud. Praegu ei ole Eestis küsimus ainult prügivedaja valmiduses, tihti puudub ka koht, kuhu biolagunevaid jäätmeid vedada.


Patareide kogumise süsteemi on hiljuti uuendatud. Kui vanasti sai patareisid ära anda vaid piirkondades, kus omavalitsus viitsis sellega tegeleda, siis nüüd peab patareisid vastu võtma iga müügikoht.

Elektrilampidest ei ole ohtlikud vaid hõõgniitlambid: need võib visata olmeprügi hulka. Päevavalgus- ja säästulampe tuleb aga eraldi koguda ning ära anda spetsiaalsesse kogumiskohta (vt www.ekogaisma.ee).

Peale selle on veel olemas muu olmeprügi. Suur hulk inimesi kinnitab, et neil sellist olmeprügi üldse ei teki ja et nemad ei peaks seetõttu mingil juhul prügivedamise peale raha kulutama. Muu olmeprügi on tegelikult kõik see, mis jääb eelnimetatud kategooriate vahele. Kui näiteks pakend on toidujäätmetega koos (ja inimene ei viitsi seda pesta või on pesemine ebamõistlikult kurnav), siis on see olmeprügi. Väikelastega peredes on suur osakaal mähkmetel. Samuti kuuluvad muu olmeprügi hulka kõlbmatud riided ja jalanõud, nõudepesulapid, kammid, pastakad, laserplaadid jne. Tundub, justkui oleks muud olmeprügi imevähe, kuid millegipärast on kott kraanikausi all kogu aeg täis.

Riideid saab taaskasutada, kuid nende ümbertöötlemine on võimatu. Kui rõivad on puhtad, korralikud ja kõlbavad kasutada, siis tuleks need viia Humanasse, Uuskasutuskeskusse vmt kohta. Kui aga riie enam ei külba kanda, siis on tema koht olmeprügi seas. On küll olemas masinad, mis vanadest riietest vatiinisarnast materjali toodavad, kuid paraku on kõik, kes endale taolise masina muretsenud, hiljem hädas toodangu realiseerimisega.

Suurjäämete (mööbel, autorehvid, vanaelektroonika, ehitusjäätmed) koht on üldjuhul jäätmejaamas. Ning jäätmejaama kohta on kõige parem infot küsida kohalikust omavalitsusest. Autorehvide kogumise teavet saab veebilehelt www.rehviliit.ee ning vanaelektroonika kogumise info on üleval aadressil www.elektroonikaromu.ee ja www.eesringlus.ee.