Kurtna kool kasutab energia saamiseks päikese abi

29. novembril 2008. a avati Harjumaal Saku vallas Kurtna põhikool. Kool on pärast kapitaalremonti uus nii seest kui ka väljast. Katusel säravad päikesepaneelid ning soojaveekollektorid, mis aitavad kooli varustada elektri ja soojaga. "Koolimaja ehitamisel on rõhku pandud keskkonnale: kasutatud on loodussäästlikke ja lapsesõbralikke materjale, loomulikke ja lapse arengut toetavaid värvilahendusi," teab öelda Saku vallavalitsuse avalike suhete nõunik Kairi Kallaste.


Ehitusmaterjal nii sees kui väljas on valitud kvaliteetne ja kauakestev. Eesmärgiks oli kohe materjali paikapanekul saada valmis pinnad ning vältida igasuguseid ülevärvimisi, tasapahteldamisi ja torupeitmisi. Hoone siseseinad ei ole üldlevinud kipsplaatidest vaid kivimaterjalist, mis on helikindlam, teeb tänu massiivsele võimele sooja akumuleerida ruumide sisekliima ühtlasemaks ning on koolimiljöös ajaliselt vastupidavam.

Teede-platside sillutiseks on kasutatud betoonkivi, mille eelisteks on taaskasutatavus pärast võimalikku remonttööd ning sadevete ühtlasem imbumine pinnasesse.

Kurtna kooli puhul on suurt tähelepanu pööratud ka energia säästmisele - üldkasutatavates ruumides (koridorid, fuajeed, WC-d) toimub töövalgustuse sisse- ja väljalülitamine liikumisandurite abil. Kui neis ruumides inimesi ei viibi, valgustus ei tööta. Välisvalgustuse sisse- ja väljalülitamine toimub hämaralüliti abil automaatselt. öiseks ajaks lülitatakse programmkella abil 2/3 välisvalgustitest energiasäästu eesmärgil välja, põlema jäävad ainult nn strateegilised valgustid.

Soojaveekollektori pindala on 64 m2 ja seda kasutatakse tarbevee soojendamiseks kattes 1/3 kogu hoone tarbevee soojendamise vajadusest aastas. Toodetud soojusenergiaga köetakse koolihoonet ning tulevikus on võimalik selle energiaga soojendada vett ka küla tarbeks.

Päikesepaneelide toodetud elektrienergiat kasutatakse peamiselt kooli füüsikaklassis: nelja esialgu õppeotstarbelise fotoelektrilise päikesepaneeli võimsus on maksimaalse töörežiimi puhul 520 W ja see võimaldab demonstreerida õpilastele, kuidas saab otse päikeseenergiast toota elektrienergiat. Samas kasutatakse arvutiklassis päikeseenergiat arvutitööjaamade varuenergiana ning tulevikus tarbib päikeseenergiat ka kooli elektrivõrk. Päikesepaneelide elektritoodang oleneb päikese intensiivsusest, päikesekiirte langemisnurgast ning mõistagi ka pilvedest.

Kurtna koolile 4 m2 suuruse päikesepaneeli paigaldamiseks kulus 100 000 krooni. päikesepaneeli 1 m2 annab Eestis 130 kWh energiat, seega toodab Kurtna kooli katusele paigaldatud 4 m2 paneel aastas keskmiselt 4 x 130 kWh = 520 kWh elektrienergiat. Sama suure hulga elektri ostmisel elektrivõrgust oleks kulu umbkaudu 800 krooni: on selge, et praeguse elektrihinna juures on investeeringu tasuvusaeg väga pikk.

Taastuvenergeetikasse investeerimise teiseks kasuteguriks on aga väiksem ökoloogiline jalajälg: erinevalt Ida-Virumaal põlevkivist toodetud elektrienergiast ei kaasne päikesepaneelidega elektrienergia tootmisega CO ja CO2 emissioone.

Päikesepaneelidesse investeeringu algmaksumus on praeguse elektrihinna juures küll suur, kuid sellel investeeringul on mitu plussi. Elekter on päikesepaneelide abil toodetud saastevabalt, lisaks sellele ei saa päikeseenergia kui taastuvenergiaressurss kunagi otsa, mis vähendab meie sõltuvust fossiilsetest kütustest.

Päikesepaneelide kasutuselevõtt on oluline ka keskkonnateadlikkuse aspektist. Kohaliku energia kasutamine muudab energeetika ja energiasäästu temaatika kooli õpilaste ja töötajate ning külaelanike jaoks arusaadavamaks ja inspireerib keskkonnaga rohkem arvestama.

Allikad: