Täna säästan vett

Ärkan hommikul ja komberdan unisena vannituppa. Koban hambaharja ja hambapasta järele, kui tuleb meelde, et leppisin endaga kokku: täna säästan vett. Lähtun kindlatest põhimõtetest: ma ei keera kraani lahti enne, kui selleks on mõjuv põhjus, ja mõtlen ka isiklikust veekulutamisest kaugemale.

Hakkan hambaid pesema, olles väga rahul sellega, et ei keera vett lahti hambapesu ajal, vaid alles siis, kui on vaja loputada. Arvutan mõttes, et kuna 1 minuti jooksul voolab kraanist ~7–10 liitrit vett, siis olen juba praegu säästnud ~20 liitrit! Algus on igatahes hea.

Käin ära ka vetsus. Olen juba ammu paigutanud oma WC-poti veepaaki täis veepudeli. Need veepaagid on hirmus suured, niimoodi saan vähendada paagis oleva vee hulka ning säästa iga veetõmbamisega vähemalt 2 liitrit. Arvestades seda, kui palju meie pere päeva jooksul WC-d kasutab, on see võit suur. Tõmban vett, omaette tõdedes, et näed siis, praegu voolab kanalisatsiooni vee kogus, mida üks arengumaa inimene saab endale lubada terve päeva jooksul...

Mõlgutades mõtteid maailmas valitseva ebaõigluse üle, söön kiiresti hommikust ja lähen siis tööle. Endale arvuti juurde kohvi tuues mõtlen sellele, kuidas ma just kulutasin ära 140 liitrit vett: niisugune veekulu kaasneb ühe tassi kohvi tootmisega. Hommikul hambaid pestes ja WC-s käies säästetud 22 liitrit vett tundub nüüd üsna tühine. Ma ei lase siiski tujul langeda, vaid otsustan lihtsalt, et ühest tassist kohvist päeva jooksul mulle piisab. Ja kes teab, võib-olla asendan aja jooksul oma kohviharjumuse hoopis viljakohviharjumusega.

Lõunale läheme kontori lähedal asuvasse restorani. Uurin menüüd ja mõtlen, et mida peaks veesäästu silmas pidades sööma. Üks mis kindel: veiseliha ma ei telli. Säästan sellega juba 1600 liitrit vett, sest just niipalju on vaja vett, et toota 100 grammi veiseliha. Ma küll täpselt ei tea, kui palju vett kulub kanaliha tootmisele, aga tellin ikkagi kanafilee.

Õhtul koju jõudes teen kõigepealt kiiresti mõned majapidamistööd. Alustuseks panen pesu pesema. Olen musti riideid kogunud, et saaks kindlasti masina täis. Poolikut masinatäit ei pese ma kunagi ja väiksemad plekid pesen riiete pealt ära kausis. Panen masina tööle. Leian, et olen selle hulga vett (80–100 liitrit üks kord) hea põhjusega ära kulutanud.

Vaja veel potililled ära kasta toas ja rõdu peal. Selle jaoks on mul rõdule pandud ümber, kuhu koguneb vihmavesi. Seda on hea lillede kastmiseks kasutada.

On aeg hakata õhtusööki valmistama. Puhastan juurviljad, pestes neid veega täidetud kausis ja säästes jälle 2–3 minuti jagu voolavat vett. Otsustan täna keetmise asemel juurvilju hoopis aurutada: nii kulub vett vähem ja on ka tervislikum! õhtuks ma liha ei söö, kuna päeval juba tegin seda. Õhtusöök on kergem: juurviljad toorjuustukastmega. Õhtusöögi kõrvale joon külma vett, mida hoian pudeliga külmkapis (mitte ei lase iga kord kraanist nii kaua vett voolata, kuni see külmaks läheb).

Kõht täis ja tarvis köök ära koristada. Musti nõusid on terve virn. Selle jaoks on mul nõudepesumasin, mille laadin ilusti täis ja panen tööle. Mõnikord, kui on vähem nõusid, siis panen valamusse väiksema kausi ja pesen seal sees nõud puhtaks.

Nüüd on aeg iseennast puhtaks pesta. Hea, et mul on dušisegisti seina külge kinnitatud, nii saan enda pesemiseks kasutada kahte kätt ja duši all käimise aeg väheneb. Pesen enda puhtaks nelja minutiga, kusjuures ma ei pea üldse hirmsasti kiirustama. Kõikvõimalikud protseduurid, nagu raseerimine, jalataldade kraapimine jms, teen hiljem ilma jooksva veeta. Jällegi lähevad mõtted arengumaade inimeste peale. Kuidas küll 10 liitri veega päevas toime tulla...

Ronin voodisse mõnusa tundega, et kindlasti saaks paremini, aga ikkagi olen täna juba säästnud suure hulga vett, umbes 2000 liitrit. Mõelda vaid, kui suur see hulk on mitme päeva, nädala või lausa kuude peale! Hea, et iga päev on "täna".